2010. aasta maikuust kuni 2012. aasta veebruarini ostsid euroala keskpangad euroala rahaturgude stabiliseerimiseks Kreeka, Itaalia, Iiri, Portugali ja Hispaania võlakirju.

- Eesti Panga peahoone
- Foto: Raul Mee
Euroopa Keskpanga intressitulu väärtpaberituruprogrammi raames aastatel 2010-2012 ostetud väärtpaberitelt kahanes läinud aastal 962 miljonilt eurolt 728 miljonile eurole, kuna osa väärtpaberite lunastusaeg jõudis kätte. Intressitulu Kreeka võlakirjadelt kahanes eelnenud aasta 437 miljonilt eurolt 298 miljonile eurole.
Eesti Pank Kreeka võlakirju ostnud ei ole, kuid omab neid n-ö kaudselt, sest kõik euroala rahapoliitikaga seotud kulud ja tulud jagatakse eurosüsteemi keskpankade vahel ära. Aluseks on nn kapitalivõti, mis võtab arvesse riigi rahvaarvu ja majanduse suurust. Leedu liitumise järel euroalaga on Eesti puhul see võti 0,274%.
Euroopa Keskpanga bilansis olevatelt Kreeka võlakirjadelt mullu teenitud intressitulult on seega Eesti osa 816 520 eurot. Kuid lisaks Euroopa Keskpangale on Kreeka võlakirju ka teiste eurosüsteemi keskpankadel.
2015. a alguseks oli euroala keskpankadel Kreeka võlakirju kokku 19,8 miljardi euro väärtuses. Euroopa Keskpanga kapitalivõtme alusel on Kreeka võlakirjadega seotud Eesti Panga riskide maht 54,2 miljonit eurot, teatas Eesti Pank.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!